Spordigeneetikast

On hästi teada, et sportlase edukus sõltub paljudest faktoritest, mille hulka kuulub ka geneetika. Samades tingimustes elavatest ja treenivatest sportlastest saavutavad paremaid tulemusi need, kellel on vastava spordialaga tegelemiseks soodsamad pärilikud eeldused. Teades oma pärilikke eeldusi, on lihtsam valida endale ka sobivam spordiala.
Selle spordihuvilistele mõeldud geenitesti alusel on võimalik ennustada, kas inimene omab suuremat potentsiaali sprindi- ja jõualadel või siis vastupidavusaladel. Sprindi- ja vastupidavusaladel korraga edukas olla on võimalik vaid erandjuhtudel. Reaalses elus saavutab edu pigem see, kellel on lisaks soodsatele keskkonnatingimustele ja piisavale motivatsioonile ka vastava spordialaga tegelemiseks sobivaim geenikomplekt.

 
 

Millised geenid on seotud sportlike võimetega?

Käesolevaks hetkeks on olemas usaldusväärseid andmeid vähemalt kahe sportliku võimekuse aspektist huvipakkuva geeni kohta. Need on ACE ja ACTN3 geenid. Sõltumatud uuringud on kinnitanud seost ACE (angiotensin converting enzyme) genotüübi ning sportliku võimekuse vahel. ACE-geenil on kaks geenivarianti: ACE I ja ACE D. ACE I geenivariant tõstab võimekust vastupidavusaladel ehk teisisõnu on selle kandjal keskmisest parem vastupidavus. Uuringud on näidanud selle geenikombinatsiooni sagedasemat esinemist paljude vastupidavusalade (jooksmine, suusatamine, sõudmine, triatlon jts) tippsportlastel. Geenivariandi ACE D kandjatel on aga seevastu keskmisest paremad jõu- ja kiiruslikud võimed. Mitmed uuringud on näidanud sellise geenivariandi sagedasemat esinemist tippsprinteritel, heite- ja viskealade sportlastel ning teistel plahvatuslikku jõudu ja kiirust nõudvate spordialade esindajatel. Eelnevaga kooskõlas on ka tähelepanekud, mille kohaselt madalam ACE aktiivsus on seotud suurenenud aeglaste lihaskiudude hulgaga, kõrgem ACE aktiivsus on aga seotud lihaste tugevusega.

Teiseks praegu teada olevalt sportlikku võimekust mõjutavaks geeniks on alfa-aktiniin-3 ehk ACTN3. Inimestel leidub alfa-aktiniin-2 kõikides skeleti lihaskiududes, samas kui alfa-aktiniin-3 leidub vaid kiiretes lihaskiududes. On tõestatud, et aktiniin-3 vastutab lihase kiire ja jõulise kokkutõmbe eest. ACTN3 geen esineb kahe variandina: R variandi puhul esineb kiiretes lihaskiududes valk ACTN3, kuid X alleeli korral seda valku ei toodeta. See seletab tendentsi, miks ACTN3 puudulikud indiviidid saavutavad paremaid tulemusi vastupidavusaladel. Lühidalt võib väita, et ACTN3 geeni X variant annab teatud eelised vastupidavusalade ja ACTN3 R variant sprindi- ja jõualade harrastamiseks.

 
 

Kuidas erinevad geenivariandid mõjutavad sportlikku edukust?

ACE ja ACTN3 geenivariantide omavaheline kombinatsioon inimesel määrab ära, kas tegemist on sprindi- ja jõualadel eduka (ülekaalus D ja R geenivariandid), vastupidavusaladel eduka (ülekaalus I ja X geenivariandid) või n.ö universaalse indiviidiga (segatüüpi kombinatsioonid). Rahustuseks võib mainida, et kuigi tippsportlaste seas läbi viidud uuringud kinnitavad, et genotüüp mängib saavutusspordis olulist rolli, leidub oma ala absoluutsete tippude hulgas alati ka “vale” genotüübiga inimesi. See kinnitab veelkord, et keskkond on sportlase kujunemisel vähemalt sama oluline kui inimese geneetilised eeldused.